Grade 12 Siswati First Additional Language Past Paper 1

Grade 12 [Matric: SIswati] past papers and memos

Siswati First Additional Language Paper 1 2020

TICONDZISO KULABAHLOLWAKO

  1. Leliphepha lehlukaniswe TIGABA LETINTSATFU:
    SIGABA A: Sivisiso (30)
    SIGABA B: Sifinyeto (10)
    SIGABA C: Takhi netimiso tekusetjentiswa kwelulwimi (40)
  2. Phendvula YONKHE imibuto ngeSiswati.
  3. Cala LESO NALESO SIGABA ekhasini LELISHA.
  4. Dvwebela ekugcineni KWALESO NALESO SIGABA.
  5. Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto letisephepheni lemibuto njengobe tinjalo.
  6. Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
  7. Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
  8. Kwehlukaniswa kwesikhatsi:
    SIGABA A: Emaminithi 50
    SIGABA B: Emaminithi 20
    SIGABA C: Emaminithi 50
  9. Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.


SIGABA A: SIVISISO UMBUTO 1

1.1. Fundza letheksthi bese uphendvula imibuto lelandzelako.


ITHEKSTHI A

UNGALILAHLI LITSEMBA

  1. Mbuso wesuka eBarberton ekuseni ngaLesihlanu wekucala enyangeni yaMashi. Kusukela licalile lelo viki bekamatasatasa alungiselela kuya eSwatini. Ngisho nasebusuku bebungasehli butfongo ngobe inhlitiyo yakhe beyilangatelela kutsi luyawufika nini lolo suku latawuhamba ngalo.
  2. Washaya lucingo ashayela Nozipho amtjela kutsi nakanjani batawubonana ngobe usendleleni uyeta. Mbuso uyitsandza kakhulu indzawo yaseSwatini, phela kulapho kuhlala khona Nozipho.
  3. Indzaba yaMbuso naNozipho yindze kakhulu. Buka ngobe yacala ngesikhatsi Nozipho afundza libanga lelishumi nakubili eBarberton lapho babonana khona ngesikhatsi Mbuso asebenta enkantolo yakhona atolika. Watsi angaphasa Nozipho wabuyela eveni lakubo eSwatini. Mbuso bekangafuni kuva lutfo ngendzaba yaNozipho, afisa kubona sebahlanganiswa ngekwemshado. Wamnika litfuba lekutsi achubeke netifundvo takhe wate watfola ticu tebudokotela. Kungunyalo nje ungudokotela lomkhulu lapha esibhedlela lesikhulu kaManzini. Naye Mbuso sewukhushulwe waba ngutoliki lomkhulu lapha enkantolo yaseBarberton. Singisi neSibhunu ukukhuluma sengatsi wakumunya ebeleni.
  4. Mbuso bekaphindze abenelipulazi lapho alima khona tibhidvo letehlukahlukene, afuye tinkhomo telubisi kanye netinkhukhu temacandza. Loko ngiko lokwamenta wacabanga kuteka Nozipho, atsi ufuna kumakhela umtfolamphilo. Lapho eceleni nalomtfolamphilo utawakha indzawo yekutsengisa emacandza, tibhidvo nelubisi atsengisele labo labadzinga kudla lokunemphilo. Bekaphindze abe nemcondvo wekucala inkampani yema-ambulensi entele kutsi labo labatawufika emtfolamphilo bagula kakhulu batsatfwe ngulama-ambulensi abayise esibhedlela lesisedvute. Konkhe loku ukucabanga Mbuso usendleleni yekuyobonana naNozipho eSwatini.
  5. Wefika emuva kwemadina kaManzini. Watfola Nozipho amlindzile kwatise phela bekungemaholide aGudi bangasebenti. Batsatsana baya kulenye indzawo yetitsandzani leyatiwa ngekutsi yi-Why Not. Lendzawo yinhle ngendlela lemangalisako. Kudla kwakhona kuyabita kakhulu, uyabona nawe kutsi kudla bantfu labaphambili emphakatsini ngobe kugcwala kakhulu belungu, emandiya, emakhaladi nalabamnyama. Mane nje bona labamnyama abasibanyenti. Kudla bona boMbuso netintfombi tabo telikhetselo. Nasebafuna kudla kunensinjana lebayitsintsako bese ikhala ekhishini, kute lijaha lelinguweta, lifike neliphepha lelinetinhlobo letehlukene tekudla libanike bese bona bayakhetsa lebakutsandzako. Lelijaha nabakhetsa lokudla lona libhala phasi bese liyabatjela kutsi abalindze kwesikhashana kutawubuya kudla kwabo. Kwentiwa intfo lefanako kubo bonkhe bantfu labakhona lapho.
  6. Mbuso bekangawuvali umlomo ngalendzawo lenhle kangaka. Nawuhleli kuyo lendzawo kushaya umoyana lomnandzi lopholile ngisho nobe ngabe libalele kangakanani. Umculo wakhona ugcina nje ngekuwuva awuboni kutsi uchamuka kuphi ngobe kute imibhobho loyibonako, nawo lomculo wakhona ushayela phasi kwentela kutsi nikhone kucoca.
  7. Babaletsela kudla kwabo badla kwabamnandzi kwabanjeya. Bababata bumnandzi balokudla. Badla nje bayacoca, bakhumbutana tindzaba takudzala basacala kubonana. Bahleka kubemnandzi loku phela bekukhombisa kutsi sidze sikhatsi bayihamba lendlela.
  8. Batsite bangacedza kudla, Mbuso wafaka sandla esikhwameni selibhantji lakhe, wakhipha libhokisana latse nakalivula kwavela indandatho lenhle lecwebetelako. Wasondzela kuNozipho waguca phasi ngelidvolo wabuta Nozipho umbuto lotsi, ‘Mntfwanaketfu, uyavuma yini kushada nami?’ Wetfuka kakhulu Nozipho wangati kutsi utawutsini, wadideka lapho sekusukume bonkhe bantfu sebalindzele kuva imphendvulo yakhe. Waphendvula Nozipho watsi, ‘Ngiyavuma Sitsandvwa sami.’ Bonkhe lebebalapho bashaya tandla ngesikhatsi Mbuso afaka lendandatho emnweni waNozipho. Phela bantfu labafundzile kuphela labafakana tindandatho.

1.1.1. Khetsa YINYE imphendvulo.
Lenkhulumo letsi, ‘bebungasehli butfongo’ isho kutsini?
A) Bekangasakhoni kudla
B) Bekangasakhoni kulala
C) Bekangasakhoni kukhuluma
D) Bekangasakhoni kuhamba. (1)

1.1.2. Bhala tizatfu LETIMBILI letenta Mbuso ashayele Nozipho lucingo. (2)

1.1.3. Bhala tilwimi LETIMBILI labetati kakhulu Mbuso. (2)

1.1.4. Bhala emaphuzu LAMATSATFU lafakazela kutsi Mbuso abekhutsele. (3)

1.1.5. Chaza kutsi yini leyenta Mbuso aye eSwatini. (2)

1.1.6. Nawufundza indzima ye-7 etheksthini, uyavuma yini kutsi boMbuso naNozipho kudzala batana? Sekela. (2)

1.1.7. Chaza kutsi bewutawusitakala kanjani umphakatsi ngalenkampani yema-ambulensi. (2)

1.1.8. Bekubafanela yini boMbuso naNozipho kutsi badle eWhy Not?
Sekela imphendvulo yakho. (2)

1.1.9. Bhala inchazelo yeligama lelitsi, ‘kuyabita’ ubhekise ekusetjentisweni kwalo endzimeni ye-5. (2)

1.1.10. Ngekubona kwakho kufanele yini kutsi bodokotela bangasebenti ngemaholide aGudi? Sekela imphendvulo yakho. (2)

1.1.11. Nawucabanga yini leyenta sibone kutsi Mbuso abetimisele kucitsa imphilo yakhe yonkhe naNozipho? (2)

1.1.12. Nangabe wena bewunguNozipho bewungenta njani uma Mbuso akhipha indandatho? Sekela imphendvulo yakho. (2)


1.2.
Bukisisa lesibonwa bese uphendvula imibuto lelandzelako.


ITHEKSTHI B

1.2.1. Bhala KUBILI lokukhombisa kutsi lomake utsengisela ngephandle. (2)

1.2.2. Kuhle ngani kutsengisela titselo netibhidvo esitaladini? Bhala KUBILI. (2)

1.2.3. Ngekubona kwakho yini lengentiwa nguhulumende kusita labo labatsengisako njengalolovetwe kulesibonwa? Bhala KUBILI. (2)

SAMBA SESIGABA A: 30

SIGABA B: SIFINYETO

UMBUTO 2Fundza itheksthi C uvete emaphuzu

LASIKHOMBISA lamayelana nekulungiselela luhlolo.

CAPHELA

  1. Bhala emaphuzu LASIKHOMBISA ngemisho legcwele, ngemagama LANGENGCI kula-60.
  2. Imisho yakho ayibe netinombolo kusuka ku-1 kuya ku-7.
  3. Bhala liphuzu LINYE emshweni ngamunye.
  4. Sebentisa emagama AKHO.
  5. Khombisa linani lemagama lowasebentisile ekugcineni kwesifinyeto uwafake kubakaki.

ITHEKSTHI C

KULUNGISELELA LUHLOLO

Tikhatsi teluhlolo tiba matima kulabanye bafundzi. Bafundzi bavamise kusebentisa ingcondvo ngalokwecile ngalesikhatsi bayobhala luhlolo ngobe basuke sebaneluvalo. Lokusebentisa ingcondvo ngalokwecile kuyintfo lengenamiphumela lemihle. Ngako-ke tinike sikhatsi lesenele sekufundza kute ukhone kufundza wonkhe umsebenti lobekelwe wona kulelo banga losuke ukulo.

Fundza wonkhe umsebenti wakho nawuyobhala luhlolo lwakho. Ungakhetsi futsi ungacageli kutsi kutawuphuma miphi imibuto ephepheni leluhlolo ngobe loko kuyingoti lenkhulu. Kukhetsa umsebenti lotsite ushiye lomunye kungakwenta utitfole sewushiye loko lokubalulekile nobe lokutawuphuma ephepheni.

Fundza ubuye utinike sikhatsi sekubuyeketa loko lokufundzile. Kubuyeketa umsebenti wakho kutakwenta ukhone kubona kutsi usakukhumbula konkhe lofundze ngako. Kungentiwa ngetindlela letehlukahlukene kubuyeketa. Ungasebentisa emaphepha eluhlolo lolwengcile kuphendvula imibuto ngaloko lokufundzile nobe utibhalele emanotsi ekutikhumbuta losewukufundzile kutfola kutsi usakukhumbula yini.

Kufundza sikhatsi lesidze kwenta ingcondvo idzinwe, lokwenta nemtimba wonkhe utsintseke. Uma ufundza ingcondvo idziniwe, igcina ingasabambi lutfo. Tetayete kwehlisa lizinga lekudzinwa ngekuphumula. Loko ungakwenta ngekuphumela ngephandle uyoshayelwa ngumoya kwesikhashana bese uyachubeka nekufundza. Ungaphindze uphumule ngekulala ngalokwenele loko kutakwenta ingcondvo ikwati kuphindze isebente kabusha.

Ngalesinye sikhatsi kuyadzingeka kutsi ufundze ngekuphimisela loko lokufundzako ngobe kutakwenta ungasheshi uyikhohlwe lentfo loyifundzile. Ingcondvo ibamba kalula uma intfo uyikhuluma kunekutsi ufundze uthulile. Nawufundza uthulile ugcina sewucabanga lokunye lokungahambisani naloko lokufundzako.

Tentele luhlelo lwekufundza lweliviki lonkhe lapho utawehlukanisa umsebenti lotawenta ngelusuku. Kubalulekile kutsi nawufundza ungafundzi lokunyenti kakhulu ngobe sewuyobhala luhlolo. Kufundza lokunyenti ngesikhatsi sinye kutawenta kutsi ekugcineni ungati kutsi bewufundzani ngobe kutawube sekuhlangahlangene engcondvweni.

Kugcina umtimba uphilile ngekutsi udle kudla lokunemsoco uphindze utivocavoce kuyintfo lebalulekile. Kudla lokenemsoco kuvikela tifo kantsi kutivocavoca kushukumisa ingati emtimbeni kwente emalunga emtimba asebente kahle. Lokusho kutsi nengcondvo isebenta kahle uma isemtimbeni lophilile. Kufundza kuba lula uma uhlala uphilile kantsi nengcondvo ibamba kahle.

SAMBA SESIGABA B: 10

SIGABA C: TAKHI NETIMISO TEKUSETJENTISWA KWELULWIMI

UMBUTO 3: SIKHANGISI
Fundza lesikhangisi bese uphendvula imibuto lelandzelako.


ITHEKSTHI D

3.1. Khetsa YINYE imphendvulo. Shano kutsi sinongo sini senkhulumo lesikulomusho longentasi? Sikhumba siba busheleleti ube yingelosi.
A) Simeleli
B) Sifaniso
C) Sifanisongco
D) Sihabiso (1)

3.2. Kungani leligama lelitsi, ‘LEKUWINA‘ libhalwe ngefonti lenkhulu? (1)

3.3. Phindza ubhale lomusho longentasi unciphise emagama ladvwetjelwe.
Imikhicito yeMoringa iphetse imphilo yakho. (2)

3.4. Bhala buhle bekusebentisa loku lokulandzelako esikhangisweni lesingenhla.
3.4.1. www.moringa.co.za (1)
3.4.2. 082 577 8276 (1)

3.5. Bhala inkhulumo letsatsa luhlangosi lesesikhangisweni uphindze wesekele kutsi kungani itsatse luhlangotsi. (2)

3.6. Kuliciniso nobe kuliphutsa yini kutsi, sikhumba siba busheleleti ube yingelosi? Sekela imphendvulo yakho. (2)

[10]

UMBUTO 4: IKHATHUNI
Fundza lekhathuni bese uphendvula imibuto lelandzelako.


ITHEKSTHI E

Screen Shot 2022-09-06 at 12.46.53 PM

4.1. Khetsa YINYE imphendvulo. Kusho kutsini kutsi, ‘uvele wabamba indlela’?
A) Kusho kuhamba
B) Kusho kukhuluma
C) Kusho kudla
D) Kusho kuhleka. (1)

4.2. Bhala ligama lelikhomba indzawo lelikulomusho longentasi.
Ngikhatsele ngobe ekhaya kusekudzeni. (1)

4.3. Efreyimini ye-2 khipha ligama lelinemcondvo lofana newaleli, ‘ngidziniwe’ulisebentise emshweni. (2)

4.4. Khokha sibabato lesikhomba kutfukutsela lesisefreyimini ye-1 bese wakha umusho ngaso. (2)

4.5. Sebentisa ligama lelisefreyimini ye-1 lelitsi, ‘yena’ emshweni lotakhele wona. (2)

4.6. Efreyimini ye-2 khokha inkhulumo lehhungako uphindze uchaze kutsi kungani lenkhulumo ihhunge. (2)

[10]


UMBUTO 5: IPHROZI

5.1. Fundza letheksthi bese uphendvula imibuto lelandzelako.


ITHEKSTHI F

KUSITA LABAKHUBATEKILE NGEMABHIZINISI.

IBlack Umbrellas lesita bosomabhizinisi labasakhula, ibone kutsi kuncono ivakashele tonkhe tikhungo leticecesha labangaboni nalabo labaphila nalokunye kukhubateka kute ibagcugcutele kutsi basungule emabhizinisi abo. Inhloso kutsi bafuna batfutfukise umnotfo, badalele nalabanye ematfuba emsebenti. Lamakhono labawafundze kuletikhungo kumele bawasebentise ekuvuleni emabhizinisi abo. Baceceshelwa kutsi bakhe ifenisha naleminye imikhicito lebangatiphilisa ngayo.

Nkhosikati Bagcinile Dlamini losandla semphatsi we-Enterprise Development utsite kusungula libhizinisikati akudzingi imali lenyenti. Kudzingeka kutsi ube nelwati, lutsandvo lwaloko lokwentako nekutsi usukume wente.

‘Kufanele nicabangisise tinkinga lenihlangabetana nato malanga onkhe nemasu ekuticatulula. Lawo masu ngawo latawugucula emabhizinisi enu,’ kusho Nkhosikati Dlamini. Uphindze wagcugcutela tinhlangano talabangaboni kutsi tichubeke nemsebenti wekusita umphakatsi. Utsite batawengeta emakhono ladzingekako, latawusita kutsi kube netinkampani letitawungenisa imali. Baphatsi betikhungo bebajabule kakhulu. Babonga, batsembisa iBlack Umbrellas kutsi batawuchubeka nekusita bantfu labaphila nekukhubateka, babafundzise ngekucala emabhizinisi abo.

5.1.3. Bhala lomusho longentasi ulungise timphawu tekubhala.
IBlack umbrellas isita bosomabhizinisi. (2)

5.1.4. Sijobelelo ‘kati’ sisetjentiswe njani kulemisho lelandzelako?
(a) Nkhosikati Bagcinile Dlamini losandla seMphatsi (1)
(b) Kusungula libhizinisikati akudzingi imali lenyenti. (1)

5.1.5. Cala lomusho ngalendlela, ‘Nkhosikati Bagcinile Dlamini utsi …
‘Lawo masu ngawo latogucula emabhizinisi enu,’ kusho Nkhosikati Bagcinile Dlamini. (2)

5.1.6. Phindza ubhale lomusho ukhombise kuphika.
Kufanele nicabange tinkinga. (2)

5.1.7. Sebentisa sicu sesiphawulo lesidvwetjelwe emshweni longentasi utakhele umusho.
Akudzingi imali lenyenti. (2)

5.1.8. Bhala inchazelo yeligama lelidvwetjelwe ngentasi uvete umcondvo losebaleni nalofihlakele.
Nkhosikati Dlamini usandla semphatsi we-Enterprise Development. (2)


5.2.
Fundza lesibonwa bese uphendvula imibuto lelandzelako.


ITHEKSTHI G

5.2.1. Bhala umusho losendleleni lephocako efreyimini ye-1. (1)

5.2.2. Phindza ubhale umusho longentasi ube sebunyentini.
Akakawenti kahle. (1)

5.2.3. Phindza ubhale lomusho uwucale ngekutsi: Kusasa …
Thabo ubhala umsebenti kantsi thishela uyafundzisa. (2)

5.2.4. Ngabe lenkhulumo itsatsa tincumo phambilini yini? Sekela imphendvulo yakho.
‘Ngibonile kutsi angeke awubhale.’ (2)

[20]
SAMBA SESIGABA C: 40
SAMBA SAKO KONKHE: 80