Grade 12 IsiNdebele First Additional Language Past Paper

Grade 12 [Matric: IsiNdebele] past papers and memos

IsiNdebele First Additional Language Paper 1 2019

YELELA

  1. Iphepheli LINEENGABA EZINTATHU: ISIGABA A, B kanye NESIGABA-C.
    ISIGABA A: Ukufunda nokuzwisisa (30)
    ISIGABA B: Ukurhunyeza (10)
    ISIGABA C: Izakhi nemithetjhwana yokusetjenziswa kwelimi (40)
  2. Phendula YOKE imibuzo.
  3. Thoma isigaba ESINYE NESINYE ekhasini ELITJHA.
  4. Thalela ngemva kokuphendula imibuzo yesigaba ngasinye.
  5. Tlola iinomboro zemibuzo njengombana zinjalo ephepheni lemibuzo.
  6. Tjhiya umuda OWODWA ngemva kwaleyo naleyo pendulo.
  7. Yelela bona upeleda amagama ngendlela efaneleko bewutlole nemitjho ezwakalako.
  8. Isikhathi esiphakanyisweko sokuphendula isigaba ngasinye:
    ISIGABA A: Pheze imizuzu ema-50
    ISIGABA B: Pheze imizuzu ema-20
    ISIGABA C: Pheze imizuzu ema-50
  9. Tlola kuhle ngesandla esibonakalako.


ISIGABA A: UKUFUNDA NOKUZWISISA

UMBUZO 1
Phendula UMBUZO 1.1 KANYE NOMBUZO 1.2.

1.1. Funda itheksthi engenzasi bese uphendula imibuzo elandelako.


ITHEKSTHI A

Screen Shot 2022-09-08 at 8.05.15 AM

1.1.1. Tlola iindlela EZIMBILI abantu abatjha ebebazithabisa ngazo esikhathini sakade. (2)

1.1.2. Tlola igama lehlangano eyarhubhulula ngokuziphatha okunobungozi kwabafundi abaseseenkolweni. (1)

1.1.3. Ngikuphi okwenziwa mphakathi okubonakala kuwuragelisela phambili umraro wokuziphatha kwabatjha? Ipendulwakho ayibe liphuzu ELILODWA. (2)

1.1.4. Ukuya ngetheksthi engehla ngisiphi isizathu esenza bona umuntu ogulako nakasela utjwala ubulwele obumphetheko bungalapheki? (1)

1.1.5. Veza umehluko phakathi kwendlela yokuditjha nokuzithabisa yekadeni nendlela yanamhlanje. Ipendulwakho ayibe liphuzu ELILODWA. (2)

1.1.6. Ukuya ngetheksthi engehla le hlathulula ngokurhunyezweko iinzathu EZIMBILI ezenza bona abafundi basele utjwala. (2)

1.1.7. Ucabanga bona ngiliphi ilanga elimlando labantu abatjha esele lisetjenziselwa ukuzithabisa? (1)

1.1.8. Hlathulula okungaba mphumela omumbi ebantwini abatjha abalandelako nabaditjha eendaweni zotjwala ngaboSondarha babuye ngamasa. Ipendulwakho ayibe liphuzu ELILODWA ihlangothi ngalinye.
(a) Abasesebafundi (1)
(b) Abasebenzako (1)

1.1.9. Ucabanga bona kubayini kuthiwa kusitjhijilo esikhulu kubafundi ukobana iSpring day sibe khona ngesikhathi sokutlolwa kweenHlahlubo zokuLingwa? (2)

1.1.10. Khetha ipendulo enembako kezilandelako.
Amagama athi ‘Ipilo yomuntu yinye ayifani neyekoloyi, akukghonakali bona kujanyiselelwe okhunye kiyo njengevili’ ahlathulula bona umuntu …
A) uphila ngendlela eyodwa engafani neyekoloyi.
B) uyazikhethela indlela afuna ukuphila ngayo
C) akanaso esinye isitho esibekelwe ngeqadi bona lokha nakalimeleko kuzokusetjenziswa sona njengekoloyi
D) kufanele azithabise ngendlela angakghona ngayo ngokukhamba ngekoloyi (1)

1.1.11. LIQINISO nofana AKUSILO IQINISO bona umnotho wenarha ugcina udosa emhlweni nasele zande khulu iingozi zeendlela. Sekela isiqunto osithathako ngephuzu ELILODWA. (2)

1.1.12. Ucabanga bona umtloli wetheksthi unqopheni ngamagama athi:
‘nakunezinto ezilimaza ilutjha kuba kuphela kwenarha’. (2)

1.1.13. Ngokubona kwakho, ngaphandle kweengozi zendlela ucabanga bona ngiziphi ezinye izehlakalo ezilimaza abantu abatjha nabayozithabisa eendaweni ezithengisa utjwala neminyanyeni lapha bagidinga khona iminyanya yabo? Ipendulwakho ayibe maphuzu AMABILI. (2)

1.1.14. Nawungaba nguNgqongqotjhe weSewula Afrika ngikuphi ongakwenza ukuvikela ilutjha bona lingazitholi linesikhathi esinengi sokusela utjwala? Ipendulwakho ayibe maphuzu AMABILI. (2)


1.2.
Qalisisa isithombe esingenzasi bese uphendula imibuzo elandelako.

ITHEKSTHI B

1.2.1. Tlola iinsetjenziswa ezifakwe ngilo ojamileko ezimsiza bona avikeleke emsebenzini awenzako. (1)

1.2.2. Tlola indawo lapho kwenzeka khona lokhu okuvezwe esithombeni. (1)

1.2.3. Ngikuphi okusikhombisa bona laba ababili banobudlelwano obuhle? Ipendulwakho ayibe liphuzu ELILODWA. (1)

1.2.4. Ucabanga bona ngibuphi ubungozi obungavelela umuntu ojamileko lo nange angakafaki iinsetjenziswa zokuzivikela. Ipendulwakho ayibe liphuzu ELILODWA. (1)

1.2.5. Tshwaya ngelihlo elibukhali ngokuqakatheka kokobana uvakatjhele indawo le nanyana unganawo umraro. Ipendulwakho ayibe liphuzu ELILODWA. (2)

IMITLOMELO YESIGABA A: 30


ISIGABA B: UKURHUNYEZA

UMBUZO 2

Fundisisa itheksthi engenzasi bese uyayirhunyeza ngamaphuzu ali-7 amayelana neendlela abantu bengubo abangazivikela ngazo ekubeni bongazimbi bokugagadlhelwa.

IMIYALO:

  1. Amagama angadluli kwama-60.
  2. Nombora imitjhwakho kusukela kewoku-1 bekufike kewe-7.
  3. Umutjho ngamunye owutlolako awube nomqondo OWODWA.
  4. Tlola ngelimi elitsengileko ngombana uzokwabelwa imitlomelo emi-3.
  5. Sebenzisa amagamakho ngendlela ongakghona ngayo ungabuyeleli utlole okusesirhunyezweni.
  6. Tlola inani lamagama owasebenzisileko ekupheleni kwesirhunyezo.


ITHEKSTHI C

IINDLELA ABANTU BENGUBO ABANGAZIVIKELA NGAZO EKUBENI BONGAZIMBI BOKUGAGADLHELWA

Imilandu ebikwako yokugagadlhelwa kwabantu bengubo seyande khulu. Ekadeni abongazimbi khabe kungilabo abakhamba ebusuku. Kwaba ngabambatha izambatho ezifitjhani nezisefelako. Ilitje seligaya ngomunye umhlathi kwanjesi. Amapholisa wangenarheni yekhethu abuthelele umbiko osiyeleliso ukulinga ukulwa nomraro lo. Ukuze uvikeleke, kuhle ulandele amagadango alandelako.

Ungathomi ukhwele isithuthi sabantu ongabaziko ngombana bangenza nanyana yini embi kuwe. Angisakhulumi ngokudla. Ungakhambi usidla izinto oziphiwa babantu, nanyana kungaba siselo. Kuba namakhemikhali ayingozi asetjenziswako bese akudake ungakayeleli. Nangabe nikhamba endleleni engakhambi abantu abanengi, khambani ngeenqhenyana ukuze niphephe. Kulula bona iingebengu zikugagadlhele nawukhamba wedwa ngombana akunalapha ungafumana khona isizo.

Kilabo abasala emakhaya emini, qinisekisani bona iminyango ilodlhelwe namafesidere avaliwe. Ungalingi uvulele umuntu ongamaziko bona angene ngendlini ahlale nawe. Nanyana ungathaba kangangani ungabatjeli abantu bona emini uhlala wedwa abanikazi bendlu nabasemsebenzini. Bopha ilimu lakho. Abasetjhi nabalandelela amacala wabongazimbi bafumana bona iingebengu ziphethe ilwazi begodu balithole ngebanga lokobana ungazimbi akanayo ifihlo.

Lisa ukutlola ngepilwakho eenthintanisini ngombana ngiyo indlela iingebengu ezigcina zikwazi ngayo. Kuyenzeka kesinye isikhathi zithole ilwazi emlayezweni esiyitlola kibomaliledinini bethu. Lisa ukukhamba ebusuku uye eendaweni zokuditjha. Nakubusuku abunayo into ehle, busabe njengenyoka.

[Sithethwe ku-Daily Sun, 2018]

IMITLOMELO YESIGABA B: 10

ISIGABA C: IZAKHI NEMITHETJHWANA YOKUSETJENZISWA KWELIMI

UMBUZO 3
Qalisisa isikhangiso esingenzasi bese uphendula imibuzo elandelako.


ITHEKSTHI D

Screen Shot 2022-09-08 at 8.28.54 AM

3.1. Tlola amagama avezwe esikhangisweni angakwenza bona ugcine sele uthenge imirorho engehla le. (2)

3.2. Tlola bona igama elithalelweko emutjhweni ongenzasi libolekwe kiliphi ilimi.
Sithengisa ikhilo linye nge-R20,00. (1)

3.3. Dzubhula amagama asetjenziswe esikhangisweni esingehla atjengisa bona imirorho le itjhiphile. (1)

3.4. Khetha ipendulo enembako kezilandelako:
Amagama athi ‘ufuna ukuphila isikhathi eside’ amumethe wuphi umqondo welimi?
A) Lokuncenga
B) Lokurogela/Lokudosa
C) Lokubandlulula 
D) Lokudlelezela (1)

3.5. Phendula isitatimende esingenzasi ngoLIQINISO nofana AKUSILO LIQINISO bese usekela isiqunto osithathako ngephuzu ELILODWA.
Imirorho idliwa babantu abagulako kwaphela. (2)

3.6. Buyelela utlole umutjho olandelako bese igama elithalelweko liveze umqondo wokukhulisa.
Rhaba uzozitholela imirorho ngentengo ephasi tle. (1)

3.7. Ingabe isikhangiswesi siveza ibandlululo nofana ubuhlangothi. Sekela isiqunto osithathako. (2)

[10]


UMBUZO 4
Qalisisa ikhathuni engenzasi bese uphendula imibuzo elandelako.


ITHEKSTHI E

Screen Shot 2022-09-08 at 8.35.11 AM

4.1. Tlola itshwayo elisekhathunini elikhombisa bona abantu abeze kumeluleki wepilo yomndeni abakamulaleli. (1)

4.2. Tlola umhlobo wesabizwana esithalelweko emutjhweni ongenzasi.
Baba-ke yintobani eniyenzako le. (1)

4.3. Buyela umutjho ongenzasi bese esikhundleni segama elithalelweko ujamiselele ngalelo eliphikisana nalo.
Umuntu akakuphi nemali kodwana ngusobentwabakho. (1)

4.4. Buyela utlole umutjho ongenzasi uveze ukuvuma.
Umuntu akakuphi nemali. (1)

4.5. Khetha ipendulo enembako kezilandelako.
Ukusikima nokuphakamisa izandla kwendoda esekhathunini engehla le kusitjela bona:

A) Uyabathokozisa laba abeze kuye
B) Usilingeke khulu ngesenzo sabo sokungamlaleli
C) Uyabathandazela
D) Ubabuza imibuzo (2)

4.6. Buyela umutjho ongenzasi bese ujamiselela isitjo esithalelweko ngehlathululo yaso.
Abantu abeze kumeluleki womndeni badlala ngomlilo. (2)

4.7. Dzubhula amagama asisaga asekhathunini engehla le uzakhele ngawo umutjho kuvele bona uyayazi ihlathululo yaso. (2)

[10]


UMBUZO 5

5.1. Funda itheksthi engenzasi uyizwisise bese uphendula imibuzo elandelako.


ITHEKSTHI F

Screen Shot 2022-09-08 at 8.43.10 AM

5.1.1. Tlola bona amagama athalelweko emutjhweni ongenzasi abolekwe kiliphi ilimi.
(a) Uyazibuza bona uyokuhlala kiliphi isofa. (1)
(b) Ifemu yezambatho yamqatjha igijima. (1)

5.1.2. Buyelela utlole umutjho ongenzasi kodwana ujamiselele ibinzana lamagama athalelweko ngegama elilodwa.
Ababelethi babo babatjhiyela iinkomo, iimbuzi nezimvu. (1)

5.1.3. Buyelela utlole umutjho ongenzasi kodwana isenzo esithalelweko siveze ipambosi yokwenzayenza.
Nabaneminyanya bazokukghona ukutjhebisa abantu. (1)

5.1.4. Buyelela utlole umutjho ongenzasi kodwana ube sebunengini.
Siyalandelwa isifiswesi ngombana abafuni ukutjhapha. (2)

5.1.5. Khetha ipendulo enembako kezilandelako.
Amagama athi ‘bophuma langa sikothe’ ahlathulula bona:
A) Bamhlophe khulu
B) Banzima khulu
C) Bahle khulu
D) Bambi khulu (2)

5.1.6. Hlathulula bona isakhi esithalelweko emutjhweni ongenzasi simumethe wuphi umqondo.
UNomadlhari ongudadwabo waraga esikolweni bewagcina asebenza. (2)

5.1.7. Buyelela umutjho ongenzasi ube yikulumo engakanqophi.
UNomakhuwa uthi: ‘Ningazithengisi zami iinkomo ngombana mina ngizozelusa.’ (2)

5.1.8. Amagama asetheksthini engehla athi; ‘Halala, mntazanami uyikwekwezi!’ amumethe wuphi umqondo begodu asetjenziswa nakwenzenjani? (2)


5.2.
Qalisisa isithombe esingenzasi bese uphendula imibuzo elandelako.


ITHEKSTHI G

Screen Shot 2022-09-08 at 8.49.35 AM

5.2.1. Tlola iinrhunyezo zamagama athalelweko emutjhweni ongenzasi.
UDorhodera Masombuka noMfundisi uThubana bathwele budisi ngokulungisa isimilo sabatjha ababhema iindakamizwa. (2)

5.2.2. Buyelela umutjho ongenzasi bese kuthi egameni elithalelweko ufake isakhi sokukhulisa.
URhulumende uloba amapilisi ngebanga labantu abathengisa iindakamizwa. (1)

5.2.3. Thatha igama elithalelweko uzakhele wakho umutjho kodwana liveze umqondo ohlukileko.
Ekadeni isidakamizwa esiyisangu besitjalwa ngentanga sisetjenziswe njengesihlahla. (1)

5.2.4. Buyelela umutjho ongenzasi kodwana uwuthome ngegama elithalelweko.
Abantu abasesebatjha babhema iindakamizwa bagcine sele bamakhoboka wazo. (2)

[20]

IMITLOMELO YESIGABA C: 40
INANI LOKE: 80